Merli Kaunissaar Lifestyle

Olen 28-aastane iseseisev naine positiivse ellusuhtumise ja aktiivse eluviisiga, kes soovib oma mõtteavaldusi Sinuga jagada. Minu eesmärk on innustada naisi igas vanuses ning igas elu olukorras elama iseseisvat ja õnnelikku elu, eriti vägivallavabaelu!

Sissekanne 9

Tänaseks on järjekordselt kõik korras, tema poolt. Ta on hea tujuline ning ütles mulle, et nüüd ta ikka teab, kui palju ta mulle tähendab, sest ma ei saatnud pärast sellist tegu teda persse ning võin ükskõik, mida temalt paluda ja ta teeb seda, et see käitumine heaks teha. Kassile lubas ka mänguasju tuua.

Nüüd siis sellest õudsast ööst pärast, mida kõik nii hulluks läks. Selleks pean ajas minema tagasi eelmise kuu algusesse, kui Portugalis olin. Portugali läksin koos sõbrannadega, meil on traditsioon käia iga aasta koos reisimas. Enne reisi juba mees palus, et ära mine, et veedaksin puhkuse hoopis temaga, puhkasime sama aeg. Selleks ajaks olime umbes 2 kuud sebinud. Ütlesin, et kuna see on planeeritud juba ammu, ammu, siis ma lähen ikkagi + lennupiletid, autorent, osa majutust oli juba kõik makstud. Selle ta oleks muidugi lahkesti kinni maksnud.

Teisel õhtul läksime tüdrukutega linna peale. Mul oli valge kleit seljas, mis ei katnud rinnahoidjapaelu ära, huuled olid punaseks värvitud, millest hakkas kammajaa pihta. Miks ma pean end nii üles lööma, miks ma pean nii silmapaistev olema, et sõbrannad on mu kõrval nagu hallid hiirekesed (mina nendest kõige blondimate juustega). Ma ei saanud aru, millest selline probleem. Igatahes saadeti mind persse, mida on tegelikult olnud juba sellest ajast saadik, kui ma oma eksi maha jätsin ning meie hakkasime teemat aretama. Algul ma lihtsalt mõtlesin, et ei anna kergekäeliselt alla ning saame selle asja toimima, sest tundus, et ta on selline, kes oskab arvestada teise poolega ning on mõistlik.

Esimene suurem draama sai üle elatud, siis leppisime ära. Pärast seda oli ta ülevoolavalt õnnelik, kirjutas, kuidas ta tahab minuga kokku kolida, lapsi saada, abielluda, kui väga ta mind armastab, kui kallis ma talle olen. Häid sõnumeid tuli nagu saeveskist, niii nii palju. See tundus natuke kahtlane sellel hetkel, arvasin, et ta on purjus, aga väitis, et ei ole tilkagi joonud.

Järgmine tüli tuli sellest, kui ta palus, et ma ei läheks puhkusreisi aeg kordagi baari või klubisse. Korralikud suhtes naised ei käi lihaturul. Minu arvates on see normaalne, et puhkuse aeg tüdrukutega välja minna, mis ei tähenda mu jaoks seda, et peaksin end väga täis jooma ning hommikuni pidutsema. See ei ole minu jaoks, aga natuke veini, paar tundi tantsida, see oleks okei. Ta palus, palus, anus, mangus, et ma ei läheks kordagi välja. Kui ma puhkuse aeg ei lähe, siis edaspidi ta mind ei keela ja teeb kasvõi ise mulle sõbrannadega reisi välja.

Mina muidugi ei jätnud ise ka jonni, ütlesin, et teeme kompromissi, lepime kokku siis, mitu korda käin. Ega mul endalgi ei olnud isu ega plaanis iga õhtu pidutseda, aga kahe nädalase puhkuse jooksul mõni õhtu küll. Ma ei tulnud ju hotelli ka istuma...Igatahes kirjutas ta mulle mingi hetk, et ta viiakse kiirabiga minema, ta ei tulnud sellega toime. Ma olin nii mures, mis JUHTUS, MIS TOIMUB?! Tuli välja, et ta oli närvivapustuse saanud...JA SELLEPÄRAST, ET MA JÄRGI EI ANDNUD! Ta viidi hullumajja...*

*jätkub järgmises blogipostituses