Merli Kaunissaar Lifestyle

Olen 28-aastane iseseisev naine positiivse ellusuhtumise ja aktiivse eluviisiga, kes soovib oma mõtteavaldusi Sinuga jagada. Minu eesmärk on innustada naisi igas vanuses ning igas elu olukorras elama iseseisvat ja õnnelikku elu, eriti vägivallavabaelu!

Sissekanne 30

Uuuhhh..Millest nüüd alustadagi… Vahepeal tegin endale Tinderi ja siis õnnestus O fake konto otsa sattuda...Mees, kes saatis, kas vaid näost või vaid kehast pilti, ei rohkemat (eks O teadis ju hästi, milline see minu tüüp on). Mees, kes kõlas nii kahtlaselt O moodi, et tema hindab naistes ausust, truudust ja seda, et ei meigita palju. Mees, kellel oli depressioon, mees, kellele kohe meeldima hakkasin, mees, kes esitas fakte nagu O. Mees, kes ütles, mida ta teeb, kui me kokku saame, kuidas ta mind suudleb. Kõlas täpselt nii nagu O teab, et mulle meeldib. Kuigi ma ei olnud absoluutselt huvitatud seksist rääkima, nagu wtf, alles saime ju tuttavaks...

Mees, kellele meeldib rulluisutada, jah pildid olid medalitest, aga mida ei olnud, seda inimest ei olnud nende võistluste nimekirjas. Martin Lepp...Kui seda ütlesin talle, mis on tema päris nimi, vastas ta, et tal oma põhjused, miks ei ole nimekirjas...Väidetavalt on lõpetanud magistri Maaülikoolis, no ei ole seal ka kedagi nimekirjas. Asi tundus kahtlane ja aina kahtlasemaks läks. Sotsiaalmeedia kontol olid sõbrad/jälgijad vaid naised...Kokku saamisest ei olnud ta eriti huvitatud. Ütlesin talle, et kuna hindad ausust, siis olen temaga aus ning ei ole selliseks suhtluseks praegu valmis ja mul on tunne, et ta ei ole päris see, kelleks ta enda nimetab ja et edu õige naise leidmisel. Blokkisin ära, endal oli hea meel, et selle asja läbi hammustasin.

AGA siis tuli mulle õhtul sms: “Mis ma valesti tegin? Millega ma selle ära teenisin? M.L.” No midaaa, kust peaks võõras inimene mu nr-i saama???? Mul ei ole see kuskil avalik ja normaalne inimene saab ju aru, kui talle viisakalt ära öeldakse. A jaa, vahepeal, kui ütlesin, et ta ei ole päris see, kelleks teda pean, siis samal ajal kirjutas O mulle instagrami, kas ma tahan üht riietekotti tagasi, mis oli mõeldud ära andmiseks. Päris läbinähtav, 2 nädalat ei ole ju huvi tundnud selle vastu, miks nüüd järsku peaks...Täis loll ikka.. Ja aina lollimaks läheb.

Ta enesearmastus ületab tema mõistuse. Ma olevat ta abaluu ju murdnud, aga Instagramis on tal ilusti näha (kuu aega hiljem siis), kuidas ta kalal käib, kuidas ta kalaämbreid vanni tühjaks kallab. Mis ma oskan öelda, imeinimene, kelle luu paranes nii kiiresti, et saab juba raskusi tõsta. Mul üks sõber ei saanud põrutusegagi mitu kuud trenni teha, mida siis veel luumurrust rääkida :D Õnneks mul on jälle, mida uurijale saata.

Täna hommikune pommuudis siis ka, O ongi naine kodus, mida ma kahtlustasin. Jällegi, pidin kõik ise välja uurima. Ta naine oli postitanud kleidi müügiks, ma kirjutasin talle, kas saaks seljas pilti. Tema langeski kohe orki (järelikult ei tea ta mu olemasolust mitte kui midagi, sest kirjutasin enda nime alt). Saingi seljas pildi, pilt oli tehtud O juures...Kui küsisin, kus ta elab, vastas ilusti, et samas kohas, kus O elab. Kui ütlesin, et satun sinna kanti, et mis on täpsem aadress, ütles täpselt sama aadressi. Oligi tõestus käes ja jällegi, asi, mida näidata uurijale, kui valelik O on. Oehhh, viha tema vastu aina kasvab. ON IKKA VÄRDJAS!!!!

Kl 15.18: uurija juures on käidud. Uurija on ka ikka natuke uhhuu peast, näitasin talle videot, kus O juba raskusi tõstab parema käega (just see oli tal olnud väidetavalt katki) ja tema ütles selle peale, et kuuga paraneb ära. Mida iganes?! Inimesed ei parane põrutseski nii kiiresti, mis siis veel luumurrust rääkida? Kipsi ei olnud ta ka näinud. Lisaks sellele väidab O, et tema ei ole näinud seda paberit, kuhu kirjutas kuupäeva ja enda allkirja, et tema on mind löönud, ähvardanud. Jällegi, mida iganes!!! Lambist leian mingi tühja valge paberi tema allkirjaga ning siis mõtlen sellise asja välja?!!! Kindel see..

Põhiline on aga see, et uurijale ütles, et murdsin tal abaluu, töökaaslasele kurtis, et puusaluu. Kurat, otsustagu siis ära, mis luid ma murda suudan. Luumurd fikseeriti tal päevi hiljem meie insidendist + samal päeval saatis ta mulle pildi, kus ta on autoroolis ning parem käsi on käigukangil. Väga võimekas inimene, luu murtud, aga suudab veel käike vahetada ning sõbraga kinos käia (ma saatsin talle veel sama aeg kinopiletid, kui politseis avaldust kirjutasin).

Ei teagi, mida kohe kosta selle kõige peale. Kohati ajab nutma, kohati naerma. Nutma ajab veel sellepärast, et uurija arvas, et kuu ajaga paraneb luumurd nii ilusti ära, et saa juba raskusi tõsta. No mida?! Kui küsisin, kas käsi oli siis ikka kipsis, sain vastuseks, et no midagi oli seotud. No isssanda issand, anna kannatust. Selleks ei pea tõesti dektektiiv olema, et aru saada, et see kõik oli näitemäng!